Riik peab tagama pagulaste kahe aasta kulud

Tsahkna rõhutas riigikogus valitsuse seisukohta, et Eesti riik peab saama ise vabatahtlikult otsustada pagulaste vastuvõtmise üle. Tema sõnul ei toeta valitsus Euroopa Komisjoni pakutud kohustuslike kvootide süsteemi. Samas pidas ta oluliseks vastutustunnet pagulaste suhtes.

„Nende pagulaste eest, keda me vastu võtame, me peame ka suutma hoolitseda ja need ülesanded on seaduse mõttes väga selgelt paika pandud. Me peame vähemalt kahe aasta jooksul tagama nende eluaseme olemasolu ja eluasemekulud,“ ütles Tsahkna. Peale selle tuleb tagada pagulaste keeleõpe, tõlketeenused ning neile laienevad Eesti sotsiaalsüsteemi toetused ja tugiteenused.

Tsahkna märkis, et Eesti valmisolek pagulasi vastu võtta on nii-öelda kümnetes, kuid tähtsam küsimus on see, kas Eesti ühiskond on valmis vastu võtma nii suurel hulgal pagulasi.

Euroopa Liidu pakutud 6000eurone toetus ühe ümberpaigutatava isiku kohta on Tsahkna hinnangul väike summa, kui arvestada, et tegemist on pikemaajalise strateegilise otsusega.

„Me peame uurima teiste riikide kogemust, vaatama Eesti riigi omapära pagulaste ühiskonda sulandumise teemal ja arvestama, mis pikemas perspektiivis tulevikus saab,“ ütles Tsahkna. „Meil on muud keelt kõnelevate inimeste osakaal oluliselt suurem kui mõnes teises Euroopa riigis. Peame vaatama seda ühiskondlikult positsioonilt, kuidas me pikemas perspektiivis väldiksime probleeme, mis on nii mõneski teises riigis täna ilmnenud.“